Teaduspreemia laureaat: isiksuse saab huvitavaks muuta juba 1500 euroga

Tartu Ülikooli isiksusepsühholoogia professor Rene Mõttuse juhtimisel kaardistati esimesena maailmas ära enam kui 250 ametiga seostuvad isiksuseomadused. Kuuldes preemiast ütles Mõttus, et tal on väga uhke ja tänulik tunne.

See, millel auhinnatud tööde tsükkel põhineb, on suuresti Eesti geenivaramu isiksuseuuring, millesse on panustanud üle seitsme protsendi Eesti täiskasvanud inimestest, mis on tema sõnul märk suurest usaldusest. „Meil on kogu aeg kohusetunne olnud, et seda ressurssi võimalikult hästi väärindada ja väärtustada, et teha sellest maailma parimat teadust, millel oleksid ka lõpuks mõned rakenduslikud väljundid. Hästi tore, et seda on märgatud,“ lausus Mõttus.

Analüüsi tulemuste põhjal valmis praktiline ja kõigile kättesaadav tööriist, millega saab võrrelda enda isiksuse sarnasust ühe või teise ameti pidajatega. Tööriist leidis väga edukalt kasutamist ning nüüd on see suisa kümnes keeles. Peagi tuleb juurde veel 15 keelt. Praeguseks on rakendust kasutanud umbes 130 000 inimest. „Ma loodan, et mõne aastaga jõuame miljonini,“ lausus ta.

Mõttus ütles, et mingis mõttes oli selge, miks inimestele midagi taolist meeldida võiks. „Aga ma ütlen ausalt, et meil oli 1500 eurot selle veebilehe tegemiseks. Selle arendas välja esimese kursuse matemaatika üliõpilane koos minuga. Ma ikka muretsesin, kas me suudame selle niimoodi valmis teha, et see funktsionaalsena töötaks. See tuli aga isegi parem välja, kui ma arvasin,“ rääkis Mõttus.

Alguses oligi tööriista vastu niivõrd suur huvi, et server ei pidanud vastu ja leht oli tükk aega maas. Varem polnud seda võimalik lihtsalt nii paljude kasutajatega testida. Tartu Ülikooli IT-osakond oli Mõttuse sõnul aga väga proaktiivne ja pakkus välja lahenduse, mis võttis küll paar nädalat aega. „Nüüd jookseb see rakendus serveris umbes 20 tuuma peal, varem oli ühe tuuma peal ja see oli pudelikael. Praegu suudame tuhandeid inimesi korraga teenindada,“ ütles ta.

Isiksuseteemad on Mõttuse sõnul kogu maailmas huvipakkuvad, niisamuti Eestis. Ta tõi näite, et kui Google'isse toksida sisse isiksustest vms, tuleb vastu palju teenuseid, mida pakutakse. Suures osas ei põhine need tema sõnul teaduslikul taustal.

„Seal on null teaduslikku tausta. Need on lihtsalt populaarteaduslikud taustad, millel ei ole erilist sidet reaalse psühhomeetriaga. See valdkond on täiesti reguleerimata: igaüks võib minna ja midagi välja pakkuda. Kuidas inimesed peaksid oskama vahet teha, mis on päris ja mis mitte? On ka nii-öelda päris asju, aga need enamasti ei ole pakendatud korralikuks visuaalseks ja sisuliselt meeldivalt kasutatavaks tooteks. Selles osas tabasime mingit kohta. Meil on päris asi, mis põhineb maailma parimatel andmetel, aga see on ka kasutajasõbralik ja piisavalt lihtne. Selliseid asju võiks edasi arendada teiste teemade jaoks,“ rääkis ta.

Mõttusel on ka praegu mitmeid teemasid, millega ta tegeleb. Näiteks kirjutab ta kolleegidega käsikirja üksinduse teemal. Ehk siis sellest, kui palju on üksindus seotud isiksusega ja kui palju varasema elukogemusega. Samuti uurib ta, kas on olemas psühholoogiline vanus.